Eesti tervishoiu tulevik sõltub kvaliteedistandardi loomisest

Opinionaartikel kritiseerib, et Eesti tervishoiusüsteem on jäänud faktidel põhineva arutelu väljaspool. Pikad ravijärjekorrad ja arstkritiikal puudub süsteemne analüüs, mis peaks juhtima poliitiliste otsuste langetamist.

Tervishoidu puudutavad teemad ei asu Toompeal igapäevaste sisuliste arutelude keskuses. Selle asemel korduvad samad laulsused - pikkade ravijärjekordade üle nörisemine ja arste kritiseeriva jutuga käib edasi ring, kuid sügavam analüüs jääb alati kaugele.

Problemiks pole niivõrd see, et ravijärjekorrad on pikad, vaid pigem see, et me ei tea täpselt, miks need nii pikaks on veninud. Kui uurida süstemaatiliselt, mis nende järjekordade taga peitub, võidakse avastada palju sügavamaid probleeme, mida emotsioone kasutades lahendada ei õnnestu. Faktipõhine lähenemine on edukate muudatuste aluseks.

Eesti tervishoiusüsteem vajab selgeid kvaliteedistandarde ja jõudluse mõõtmise süsteeme. Riigikogul ja valitsusel peaks olema konkreetsed andmed, mis näitaksid, kus täpselt seisab süsteem ja kuidas seda parandada. Ilma selliste näitajateta jäävad otsused poliitiliste arutluste tasemele, mitte tegelike probleemide lahendamisele.

Qualiteedi parandamine nõuab pikaajalist strateegilist planeerimist ja investeeringuid. Samal ajal peab ühiskond olema valmis raskeid valikuid tegema ressursside jaotamise osas. Tervishoidu rahastamine ja süsteemi muutmine ei ole lühiajalisel perspektiiivil kiire või odav, kuid alternatiiv - süstemaatiline halenemine - on palju kallis.