Eesti teadlased vähendasid südamepuudulikkuse prognoos 30 aastani

Tartu Ülikooli teadlased töötas koos rahvusvaheliste kolleegidega välja uuenduslikud prognoosimudeled, mis võimaldavad tuvastada südamepuudulikkuse riski juba kolm kümnekonda ette. Uurimistöö kasutab Eesti patsiendi andmeid ja avab uusi võimalusi preventiivses meditsiinis.

Tartu Ülikooli rahvatervise nooremteadur Laura Lõo on juhtinud rahvusvahelist teadusprojekti, mille tulemusena on välja töötatud murrangulised prognoosimudelid südamepuudulikkuse ennetusel. Uuenduslik lähenemine võimaldab kindlaks teha potentsiaalse haiguse riski kuni 30 aastaks enne esimeste sümptomite ilmnemist.

Teadlasrühm kasutab oma mudelite arendamisel Eesti patsientide andmeid, mis annab Eestile olulise rolli rahvusvahelises meditsiiniuuringus. See koostöö näitab, kuidas väike riik saab panustada globaalsetesse teadusläbimurretesse. Uurimistöö on oluline samm suunas, kus meditsiiniteadus nihkub reaktiivselt ravi pakkumiselt proaktiivsele riskide ennetamisele.

Südamepuudulikkuse varajane tuvastamine avab patsientidele võimaluse muuta oma elustiili ja rakendada ennetavaid ravi meetmeid enne haiguse arengut. See võib oluliselt parandada patsientide prognoosi ja elukvaliteeti, samas vähendades tervishoiusüsteemi koormust. Tartu Ülikooli uurimistöö demonstreerib, kuidas arvutusmudelid ja andmeanalüütika saavad muuta meditsiinilise diagnostika ja ennetuse tulevikku.