Eesti peab tegutsema: viimane demograafiline võimalus on käes

Arvamuse kohaselt on Eestil võimalus kasutada ära suurema põlvkonna potentsiaali, kuid see nõuab kiireid muudatusi kõrgharidussüsteemis. Alates 2026. aastast peaks oluliselt suurendama õppekohti ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides.

Demograafiline ajaloog näitab, et Eestil on pettumata harv võimalus kompenseerida varasemaid rahvastikukaotusi. 20 aastat tagasi sündinud põlvkond on arvukamat, ja selle potentsiaal tuleb ära kasutada, et vältida järjekordset negatiivset trendi.

Kõrgharidusasutused seisavad ristmikul. Praegune õppekohitade arv ei vasta senisele nõudlusele, ning see olukord halveneb veelgi, kui ei võeta otsustavaid meetmeid. Aastast 2026 peaksid ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid märkimisväärselt suurendama vastuvõtu mahte, et tagada ligipääs haridusele kõigile võimekatele kandidaatidele.

Rahvuslikust arenguplaanist ei piisa. Tegemist on strateegilise investeeringuga meie tulevikku. Kui me nüüd ükskõiksed oleme, kaotame põlvkonna, mida enam ei tule. Majanduse, kultuuri ja ühiskonna arengut ei saa ehitada alusel, mis puudub.

Aega on vähe ja otsused peavad tulema kiiresti. Poliitika- ja juhtioskonna omamine on vajalik, kuid veel tähtsamaks muutub tegevus. Eesti saab kas ära kasutada seda demograafilist langust aeglustava võimaluse või jääda passiivseks vaatlejaks.