Eesti palgasaajate säästud on ohustava taseme juures

Värske Emori uuring näitab, et enam kui pooled Eesti tööealistest ei suudaks sissetuleku kadumisel kolme kuud vastu pidada. Vaid 30 protsendil on säästeid vähemalt üheks kuuks, mis viitab laialdasele finantslikule haavatavusele.

Eesti kodanike finantsline olukord on murettekitav. Emori uuringu järgi puuduvad 57 protsendil Eesti tööealistest inimestest piisavad säästed, et kolme kuu jooksul ilma sissetulekuta hakkama saada. See näitab, et enamik palgasaajaid on ootamatu rahalist kriiisi ees väga haavatavates olukordades.

Kõige kriitilisem on olukord nende osas, kellel puudub isegi lühiajaline finantsline puhver. Vaid kolmandikul Eesti töötavatest inimestest on säästeid, mis ulatuksid vähemalt üheks kuuks. See tähendab, et paljude leibkondade jaoks võib üks kuid tööta jäämine tähendada otsesuukohta ohutu rahalist olukorraks.

Esitatud andmed peegeldavad laiemaid tendentse, mis on märgitud ka rahvusvahelistel turvaliste elulaad uuringutes. Elukallidus, kodude osta ja rendihinna kasv ning muud kuluartiklid on jätnud paljud Eesti leibkonnad ilma piisavate finantsvarudeta. Eriti raskes seisus on madalamate palkade saajad ja persse, kus on mitu leibkonnasliiget.

Olukorral on pikaajalised majanduslikud tagajärjed. Finantslik ebakindlus võib põhjustada psühholoogilist stressi, mis omakorda mõjutab tervist ja tööjõudlust. Samuti võivad inimesed sattuda laenusp paagiks või teistele riskantsete rahastsuste järele.

Probleem nõuab tõsist tähelepanu poliitikutelt ja rahaasutustelt. Oleks vaja käivitada rahvuslikud algatused, mis aitaksid inimestel ehitada stabiilsemaid finantsvarusid ja parandada rahalist kirjaoskust.