Eesti majandus kasvab tänavusel aastal 2,3 protsenti

Rahandusministeeriumi kevadine prognoos näitab, et Eesti majandus kasvab 2,3 protsenti. Geopoliitiline ebakindlus jääb siiski suureks riskifaktoriks, mistõttu on riik hädavajadusel valmis turgudele reageerima. Valitsussektori võlg tõuseb 2030. aastaks 39 protsendini SKP-st.

Rahandusministeeriumi üles antud kevadine majanduskasvu prognoos näitab, et Eesti majandus areneb sel aastal parema kiirusega kui algselt oodati. Bruttosisemaiste kogutoodangu kasv jõuab 2,3 protsendini, mis annab ekonomistidele põhjust optimismiks.

Kuid prognoos sisaldab ka märkimisväärset kavatsuse: geopoliitiline olukord jääb ebakindlaks ning see võib majanduse arengule kõrvalised piirangud seada. Ministeerium rõhutab, et väliskeskkonna muutused võivad ootamatult mõjutada Eesti ekspordisektori tootlikkust ja sisemist tarbimist.

Eelarvepuudujääk on prognoosi kohaselt 4,3 protsenti SKP-st, mis näitab valitsuse kuludel suuremat rõhku kui sissetulekutel. Veel murettekitavam on valitsussektori võla trajektoor, millele ennustatakse tõusu 39 protsendini SKP-st 2030. aastaks.

Majandusanalüütikud märgivad, et Eesti peab lähiperspektiivis tähelepanu pöörama eelarvekulude ratsionaliseerimisele, et pikemaajalise finantsjätkusuutlikkuse eesmärgid täidetud saaksid. Kevadisest prognooosist kujuneb tähtsaim planeerimisdokument riigi rahastamisotsuste tegemisel.