Eesti kaotab põlvkonnavahetuses kapitali ilma peresihtasutisteta

Eesti Pereettevõtjate Liidu president Aigar Pindmaa hoiatab, et järgmise kümnendi jooksul üleminekul kolme triljoni euroni varast Euroopas jääb Eestile võimalus puudu. Põhjuseks on puudus õiguslikust mehhanismist, et paikselt jätta varandus järgnevatele põlvkondadele.

Euroopa seisab silmitsi ajaloolise muutusega. Järgmise viie kuni kümne aastaga toimub kontinendil massiivne varade üleminek uuele põlvkonnale – rahandusanalüütikute hinnangul on selle väärtus ligikaudu kolm triljonit eurot. See nähtus ei ole pelgalt Euroopa probleem, vaid puudutab otsekohe ka Eestit.

Aigar Pindmaa, Eesti Pereettevõtjate Liidu president, rõhutab, et kriitiliseks küsimuseks pole enam see, kas põlvkonnaülemineku protsess aset leiab, vaid pigem see, kuhu see arvekas kapital tulevikus koguneb. Eesti jaoks on see terav probleem, sest riigil puudub seadusliku raamistiku, mis võimaldaks peredel ja ettevõtjatel omavahel varandust strateegiliselt säilitada ning edasi anda.

Peresihtasutiste puudus Eesti õigussüsteemis tähendab, et paljud pereettevõtted ja -varad võivad hajuda või otsustada teises riigis paigutuda, kus selline õiguslik instrument on olemas. See võib kaasa tuua nii kohaliku investeeringute vähenemise kui ka töökohtade kaotamise.

Riik seisab silmitsi valikute ees: kas lubada varandus lahkuda, või luua seadusliku põhjega tingimused, mis hoiaksid peremiiljonärid Eestis. Pereettevõtete säilimine on oluline nii majandusele kui ka kohaliku sektorite arengule, kuid praegune seadusliku raamistiku puudus muudab selle üha raskemaks.