Eesti droonioht kasvab, aga kaitse jääb pidurdatud tempoga

Ukraina droonikampaaniad on jõudnud Eesti piiridele, kuid riik liigub rahu-aegse tempooga vastutegevuste väljatöötamisel. Ekspert Ilmar Raag märgib, et hiljutiste droonijuhtumite peale reageerimise kiirus ja ulatusele on puudu.

Eesti on pärast Auveres aset leidnud korstnatabamusega ja mitme drooni Eesti õhuruumi sisengemisega silmitsi seisnud kasvava ohuga, mida toob endaga kaasa lahvav sõda Ukrainas. Strateegilise kommunikatsiooni ja droonitaktika ekspert Ilmar Raag hindab, et kuigi riik liigub õiges suunas, on reageerimistempo puudulikult aeglane arvestades välisrelva kontrolli vajalikkusega.

Viimase nädala sündmused on näidanud, et Ukraina droonikampaaniad tungivad järjest lähemale Eesti pindalale. Seitsme päeva tagune korstnatabamusinstsent Auveres ja teisipäevane mitme lennu sõiduki rünnak, mille käigus vähemalt üks drooni kukkus Tartumaal, tõstavad küsimusi riigi valmisolekust ja kaitse mehhanismidest.

Raagi sõnul näitab juhtunud, et kuigi Eesti käitub õige suunaga, on tegevuste kiirus ja ulatus võrdlused rahuajal tavapärase tempoga. Eksperte arvates on vaja tõsta riigi droonijuhtumite ja neid analüüsiv süsteemi tõhusust, samuti parandada signaali kiirust otsuste tegemise protsessis.

Koheselt ei ole selge, mis ulatuses ja ajaliselt võtavad erinevad võimud tarvitusele meetmeid drooniohust kaitseks. Raagi kommentaar viitab, et praegune süsteem võib osutuda puudulikuks, juhul kui droonirünnak lähevad sagedamaks ja intensiivsemaks.