Eesti areneb tehisintellekti kasutamisel seadusloomes

Riigi andmete juht Ott Velsberg teeb ettepaneku, et Eesti seadused ja määrused hinnatakse enne vastuvõtmist tehisintellekti abil. See on osa Eesti digitaliseerimise strateegiast ja peaks parandama regulatsioonide kvaliteeti ja tõhusust.

Eesti justiitsministeeriumi riigi andmete juht Ott Velsberg käivitas uue algatuse, mille eesmärk on kaasata tehisintellekt Eesti seadustamisprotsessi. Ettepanekul näeb ette, et kõik Eestis väljatöötavad seadused ja määrused läbivad AI-põhise hindamise enne nende jõustumist.

Tehnoloogia rakendamine seadusloomes võib oluliselt muuta, kuidas avalik sektor toetab otsuseid langetab. Tehisintellekt saaks analüüsida seaduse potentsiaalseid mõjusid eri valdkondades, tuvastada võimalikke vastuolusid kehtiva õigusega ja ennustada regulatsiooni rakendamise tagajärgi. See lähenemine on kooskõlas Eesti ambitsioonika digitaliseerimisstrateegiale, mis eristab riiki teistest Euroopa riikidest.

Velsberg toob välja, et AI-põhine hindamine võimaldaks seadusloome protsessi parandada, vähendades vigade arvu ja suurendades normatiivaktide kvaliteeti. Sellise süsteemi väljatöötamine nõuaks aga kollegiaalsust erinevate ministeeriumi osakondi vahel ja selgete juhiste kehtestamist andmete kasutamise ja AI-algoritmide kasutusjuhiste osas.

Eesti positsioon globaalses AI-regulatsiooni arutelus oleks ka tugevam, kui riik demonstreeriks praktikas, kuidas saab tehisintellekti responsiboolselt ja tõhusalt ühiskonna teenistusse panna. Analüütikud märgivad, et nisugusel lähenemisele on nõudlust ka teistes Euroopa riikides, mistõttu Eesti kogemus võiks kujuneda mudelduseks teistele juhtidele.