Droonid on tänapäeva sõja võti – kas Eesti on valmis?

Kommentaator Peeter Tali analüüsib hiljutisi droonirünnakuid Eestis ja naaberaladel, põhjustades küsimuse, kas Eesti kaitseväe võimekus drooniohule reageerida on piisav. Ukraina kogemus näitab droonide kesksete rolli sõjalistel operatsioonidel ning Tali väidab, et kaitseministeeriumi lubadused on jäänud tühjade sõnadega.

Hiljutisel perioodil on droonide kasutamine konflikti tsonides muutunud strateegiliseks peamiseks vahendiks. Nii Eestis kui ka läänemal toimunud intsidendid näitavad, et õhutranspordi turvalisus on muutunud uuel põhjusel ohuks. Ukraina on saavutanud muljetavaldava 80 protsendi tõrjumismäära oma droonidest, mis tõstab teravalt küsimuse, kuivõrd sarnaselt valmis on Eesti kaitsesüsteem.

Peeter Tali märkab oma kommentaaris, et kaitseministeriaalne rääkamine on liiga kaua olnud tühjade lubaduste täis. Konkreetsed sammud drooni- ja muude õhunaabruolule vastu astumiseks on jäänud aeglaseks, mistõttu tekib aluseta murettunud tõsine lünk meie kaitsevalmiduses. Tema arvates on aeg, et teadlikud otsused asendaksid retoorilised väljendused.

Kaitsealane investeerimine ja tehnoloogiliste lahenduste kiire rakendamine on muutunud kriitiliseks, kuna sõjalise taktika on täielikult muundunud. Eesti peab seisma silmitsi reaalsusega, et drooniohud nõuavad kiiret ja tõhusalt toimivat vastulöögisüsteemi. Ainult sõnaline teaduskad ei kata seda, mida tänapäeva ohuolukorras praktikas peetakse hädavajalikuks.