Andmekeskused võiksid olla Eesti majanduse mootor

Arvamustükis väidetakse, et andmekeskused pakuvad Eesti majandusele suurt potentsiaali, kuna need ei sõltu suurest tööjõust ja sobivad hästi meie demograafilisele olukorrale. Autori Tõnis Vare sõnul võiksid need asutused muutuda oluliseks arengu allikaks.

Eesti majandus seisab silmitsi väljakutsega, kuidas arendada kasvualasid, mis vastaksid nii meie vahendite kui ka demograafiliste reaalsustega. Andmekeskused kujutavad end kui üks perspektiivikamaid lahendusi, mis eristuvad traditsioonilisest tööstusest oma mudelitega.

Traditsioonilised tööstusharud nõuavad tavaliselt märkimisväärse hulga tööjõudu, mis on Eestis üha piiratavamaks muutunud ressursiks. Andmekeskused aga pakuvad teistsugust lähenemist: need vajaksid pigem kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste kui massilist töötajaskonda. See vastavus meie praegusele olukorrale muudab need eriti atraktiivseks investeeringute sihtkohtadeks.

Andmekeskuste arendamine toob kaasa võimalusi kogu majandusele. Sektori kasv loob küll otseseid töökohti IT-valdkonnas, kuid avardab ka teisi kaudseid majandusharusid: ehitusest energia- ja telekommunikatsiooniseadeteni ning logistikast suurematele teenustele. Selline ahelmõju võiks stimuleerida laiemat majanduslikku arengut.

Eesti geograafiline asukoht ja tugev digitehnoloogia infrastruktuur annavad meile konkurentsieelise globaalsel andmekeskuste turul. Poliitilisel tasandil tuleks luua tingimused, mis teeksid andmekeskuste rajamise ja toimimise Eestis atraktiivseks võrreldes konkureerivate riikidega. Sealhulgas on oluline fikseeritud maksustamine, selge regulatsioon ja energiajulgeolek.