Akkermann: Lähis-Ida kriis võib sundida Eestit drastiliselt kulutusi kärpima

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann hoiatab, et juhul kui Lähis-Ida sõjaline konflikt ei lõppe ja energiahinnad jäävad kõrgeks, peab riik sügisel valmistama ette mitmeosahalisi kulude kärpeid. Majanduspoliitikute sõnul võiks tegemist olla sadade miljonite eurode suurusjärgus kokkuhoiudega.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul sõltub Eesti rahakotis olevate raskuste maht oluliselt geopoliitilisest olukorrast. Kui Lähis-Ida kriis sügavaks ei käi ja energiaturu stabiliseerumine jääb ootusel, tuleb riigil astuda otsustavaid samme eelarve tasakaalustamiseks.

Akkermann rõhutas, et kriisi puhkemisel Lähis-Idas võivad energiahinnad tõusta veelgi kõrgemale, millega kaasneb ülemaailmne majandusliku ebastabiilsuse oht. See omakorda mõjutaks otseselt Eesti majandust ja riigi rahavooge. Praegused energiahinnad on juba ammu normaalsest tasemest märkimisväärselt kõrgemal.

Valitsus peab seetõttu juba praegu kaaluma erinevaid stsenaariumeid ja valmistama majandusplaane, mis võiksid vajadusel rakendamisele tulla. Rahanduskomisjoni esimehe sõnul pole küsimus ainult selles, kas kärpeid tehakse, vaid pigem selles, millises mahus ja milliste valdkondade arvelt.

Sügiseseks ajaks peab olema selge, milliste kulude vähendamise variandid on juhul, kui olukorr Lähis-Idas halveneb veelgi. Tegemist pole ainult teoreetilise stsenaariooga, sest sõda Ukrainas on näidanud, kuidas geopoliitilised konfliktid võivad majandusele dramaatiliselt kahjulikud olla.

Majandusekspertide sõnul saavad sellised drastilised kärpeprogrammid puudutada nii sotsiaaltugiteenuseid, haridust kui ka infrastruktuuri investeeringuid, mistõttu vajalik on läbi mõelda põhjalik planeerimine.