Venemaa eelarve on sõja tõttu kriisis: ei nafta ega maksud aita

Peterburi majandusfoorumil kinnitas Putin investoritele, et Venemaa majandus on korras, kuid tegelikkuses kasvavad sõjakulutused kavandatust kiiremini. Naftahinna tõus ja käibemaksu suurendamine ei suuda eelarveauku täita, ning sõja jätkudes süvenevad struktuurilised majandusprobleemid veelgi.

Peterburi majandusfoorum muutus sel aastal Venemaa saavutuste näituselt suurte probleemide peegelpildiks, probleemid, kuhu riigi on ajanud pikaleveninud sõda Ukrainas. Vaatamata sellele ei näidanud ametnikud mingit paanikat ning Vladimir Putin kinnitas investoritele, et majandus on täiesti korras.

Putini optimism vs tegelikkus

Putin väitis foorumil, et majanduskasvu aeglustumine on teadlik ja kontrollitud protsess. Kuid sõltumatud analüütikud ning eelarvenäitajad räägivad teistsugust keelt: riigieelarve puudujääk kujuneb aasta lõpuks suuremaks, kui võimud algselt planeerisid.

Naftahinna hüpe ja käibemaksu tõstmine andsid küll riigikassale lisatulu, kuid need meetmed ei suuda katta sõjaga seotud kulude pidevat kasvu. Kaitsekulutused ületavad plaanitud mahud ning sõjalise masina ülalpidamine nõuab järjest rohkem ressursse.

Struktuuriprobleemid süvenevad

Majandusekspertide hinnangul on Venemaa majanduse struktuurilised probleemid sõja jätkudes süvenevad: tööjõupuudus, investeeringute langus, sanktsioonide surve ja kapitalipõgenemine mõjutavad riigi pikaajalisi väljavaateid. Peterburi foorum, mis on traditsiooniliselt olnud Venemaa majandusühenduse ja investoritega kohtumise peamine platvorm, peegeldas sel aastal pigem ebakindlust kui enesekindlust.

Lõpptulemusena näitab Venemaa eelarve olukord, et sõja majanduslik hind on kõrgem kui riigi ametlik retoorika tunnistab, ning mida kauem konflikt jätkub, seda valusamad on pikaajalised tagajärjed kogu majandusele.