Prantsusmaal vahistati ligi 2400 inimest pärast vägivaldseid elukalliduse proteste

Prantsusmaal arreteeriti laupäevaste ulatuslike rahutuste käigus pea 2400 inimest. Kokkupõrked politseiga ning rüüstamised on sundinud riigi juhtkonda olukorda tõsiselt hindama, samal ajal kui president Emmanuel Macron valmistub rahva poole pöörduma.

Laupäeval üle Prantsusmaa toimunud ulatuslikud elukalliduse protestid eskaleerusid rüüstamisteks ja vägivaldseteks kokkupõrgeteks, mille tagajärjel on võimud arreteerinud peaaegu 2400 inimest. Siseministeeriumi andmetel on tegemist ühe viimaste aastate tõsisema korrakaitseoperatsiooniga, mille käigus sai vigastada umbes 1000 politseinikku ja korrakaitsjat.

Rahutused puhkesid mitmes linnas, sealhulgas Pariisis, Marseille’s, Lyonis, Avignonis ja Grenoble’is. Pariisi politsei teatas 855 vahistamisest, mida peetakse rekordiliseks arvuks ühe päeva jooksul. Limoges’i linnas süütasid meeleavaldajad raekoja, mis sai tulekahjus rängalt kannatada. Saint-Etienne’is teatati tõsisest vigastusest, kus noor meeleavaldaja kaotas politsei kasutatud granaadi tõttu käe.

Macron valmistub pöördumiseks

President Emmanuel Macron on sündmusi teravalt hukka mõistnud, kinnitades, et vägivallale ja riiklike institutsioonide ründamisele pole vabariigis kohta. Elysee palee teatel esineb riigipea peagi riikliku pöördumisega, et olukorda selgitada ja edasist tegevuskava tutvustada. Valitsus on sunnitud manööverdama rahulolematuse ja riigi piiratud eelarvevõimaluste vahel, mis on muutunud teravaks poliitiliseks tüliküsimuseks enne 2027. aasta presidendivalimisi.

Opositsioonipoliitikud on asunud sündmusi omal moel tõlgendama. Paremäärmuslik kandidaat Marine Le Pen süüdistas vasakpoolseid jõude, eesotsas Jean-Luc Melenchoniga, vägivalla õigustamises. Melenchon omakorda kutsus oma toetajaid üles rüüstamisest hoiduma, nimetades seda vastuvõetamatuks meetodiks. Rahvusvahelisel tasandil kommenteeris olukorda ka USA president Donald Trump, kes seostas sündmused sisserändepoliitikaga.

Protestide taust

Meeleavaldused tõid tänavatele inimesed, kes on rahulolematud kütusehindade, madalate palkade ning põllumajandussektori ja päästjate muredega. Üliõpilaste ja koolinoorte osalemine on äratanud valitsuses kartust, et protestid võivad sarnaneda 2018. aastal alanud «kollavestide» liikumisega, mis halvas toona riigi kuudeks. Siseministeeriumi hinnangul osales meeleavaldustel üle kogu riigi 550 000 inimest, kuigi ametiühingute hinnangud ulatuvad kuni 800 000 inimeseni.