Üksildus on muutunud ühiskonna suureks terviseriskiks

Üksildus on muutunud ühiskonna suureks terviseriskiks

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kannatab üksilduse all iga kuues inimene maailmas, mistõttu on see muutunud olulisteks terviseohuks. Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa märgib, et mitmed riigid on asutanud spetsiaalsed programmid üksilduse vastu võitlemiseks.

Arvamus

Üksildus on tänapäeva ühiskonna uus epidemia, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab järjest ohtlikumaks terviseriskiks. Organisatsiooni hinnangul kogeb praegu üksildust iga kuues maailma elanik, mis näitab, kui laialdane on see probleem inimkonna keskel.

Uksilduse mõju ühiskonnale on nii märkimisväärne, et paljud riigid on võtnud selle vastu võitlemiseks konkreetseid samme. Näiteks Ühendkuningriigis on ametisse seatud spetsiaalne üksilduse minister, kes koordineerib riiklike programmide tööd üksildaste inimeste toetamiseks. Samuti on teistel riikidel käivitatud üleriigilised initsiatiivid, et aidata neil, kes tunnevad end ühiskonnas üksinud.

Peaasi.ee asutaja ja tegevjuht, psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, toob välja, et üksildus pole pelgalt füüsiline seisund, vaid ka suur psühholoogiline ja sotsiaalne probleem, mis nõuab koordineeritud lahendusi. Tema sõnul on oluline, et ühiskond tunnistaks üksilduse tõsidust ja rakendaks efektiivseid abimeetmeid.

Terviseekspertide sõnul võib krooniliselt üksildus olla sama ohtlik tegurid, nagu suitsetamine või liigne alkoholi tarvitamine. Seepärast on oluline, et nii poliitikud, tervisespetsialistid kui ka ühiskonna liikmed tunneksid vastutust selle probleemi lahendamisel ja et inimesed saaksid vajalikku tuge ja abi üksilduse ületamisel.

Ava rakenduses →