Sulev Reisberg: Eesti terviseandmed võivad päästa elusid, kui need lõpuks tööle panna

Eesti terviseandmed on killustunud süsteemide, aeglase ligipääsu ja ülereguleerimise tõttu arstidele ja otsustajatele kättesaamatud. Sulev Reisberg kutsub looma lihtsama õigusruumi, kehtestama ühtsed andmestandardid ja käivitama kiirpilootprojekti, mis teeks ravikvaliteedi reaalajas nähtavaks.

Eestis kogutakse igal aastal tohutus mahus terviseandmeid, patsiendikäikudest ja haiglaravi tulemustest kuni ravimite väljakirjutamiseni. Ometi on need andmed suures osas otsustajatele ja raviarstidele kättesaamatud. Põhjus pole tehniline, vaid süsteemne: killustunud andmekeskkonnad, bürokraatlik ligipääsuprotsess ja ülereguleeritud andmekasutuse raamistik hoiavad väärtuslikku infot lukus.

Probleem on süsteemne

Sulev Reisberg toob Riigikogu Toimetistes avaldatud kommentaaris välja, et olukord on paradoksaalne: Eestil on digitaalselt üks arenenumaid tervishoiusüsteeme maailmas, kuid andmete tegelik kasutus jääb sellele mainele oluliselt alla. Arstid ei saa reaalajas ülevaadet raviprotsesside kvaliteedist, poliitikakujundajad ei saa teha tõenduspõhiseid otsuseid ning teadurid peavad läbima aeganõudvaid ja keerulisi taotlusprotsesse isegi rutiinsete analüüside tegemiseks.

Probleemi südames on kolm omavahel seotud takistust. Esiteks on Eesti tervishoiuandmed hajutatud erinevate registrite, haiglate ja infosüsteemide vahel, mis ei räägi omavahel ühtsel keelel. Teiseks on andmetele ligipääsu saamine nii aeglane ja keeruline, et paljud potentsiaalsed kasutajad loobuvad. Kolmandaks on andmekasutuse õigusruum nii ettevaatlik, et see pigem pärsib kui toetab andmete mõistlikku kasutamist.

Mida tuleks teha

Reisbergi hinnangul on lahendus kolmeosaline. Esiteks tuleks luua lihtsam ja selgem õigusruum, mis võimaldaks terviseandmete vastutustundlikku kasutamist ilma ülemääraste bürokraatlike takistusteta. Teiseks on vaja kehtestada ühtsed andmestandardid, mis muudaksid erinevate süsteemide andmed omavahel ühilduvaks ja võrreldavaks. Kolmandaks peaks riik käivitama kiire pilootprojekti, mis teeks ravikvaliteedi näitajad kättesaadavaks reaalajas, nii arstidele, haiglajuhtidele kui ka poliitikakujundajatele.

Terviseandmete parem kasutus pole üksnes efektiivsuse küsimus, see on elu ja surma küsimus. Kui arst saab reaalajas teada, millised ravimeetodid toimivad sarnaste patsientide puhul kõige paremini, paraneb ravikvaliteet. Kui poliitikakujundaja näeb, kus tervishoiusüsteem alt veab, saab ta ressursse suunata sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. Reisberg rõhutab, et Eestil on kõik eeldused olla selles valdkonnas maailmas eesrindlik, puudu on vaid poliitiline tahe ja konkreetne tegevusplaan.