Prantsusmaa president Emmanuel Macron on isoleeritud keset massilisi rahutusi

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on isoleeritud keset massilisi rahutusi

President Emmanuel Macron püüdis pühapäevases telekõnes leevendada riiki haaranud vägivaldseid rahutusi, kuid tema sõnumit saatis poliitiline kriitika.

Poliitika

Prantsusmaa president Emmanuel Macron pöördus pühapäeval tele-eetris rahva poole, kuid tema kõne ei suutnud leevendada riiki haaranud vägivaldseid rahutusi. Nädalavahetuse jooksul on Prantsusmaal arreteeritud ligikaudu 2400 inimest, rüüstatud on üle 2000 kaupluse ning vigastada on saanud tuhatkond korrakaitsjat. Rahutused on viinud rünnakuteni avaliku infrastruktuuri vastu, sealhulgas süüdati Limoges’i raekoda ja tungiti Marseille’ omasse.

President Macron väljendas kõnes «viha ja häbi», kuid ei pakkunud konkreetseid poliitilisi lahendusi ega valitsuse ümberkorraldusi, paludes peaministril vaid korraldada täiendavaid konsultatsioone. Poliitiline reaktsioon presidendi pöördumisele oli valdavalt hukkamõistev. Roheliste juht Marine Tondelier heitis riigipeale ette, et too kohtleb opositsiooni nagu õpilasi tahvli ees, selle asemel et võtta vastutust. Rahvusliku Rinde liige Jordan Bardella nimetas kõnet «kahetsusväärseks» ning Marine Le Pen tõdes, et riik on lõksus vägivalla ja abituse vahel.

Poliitiline ummikseis

Kriitikat jagus ka tsentristlikult ja vasakpoolselt tiivalt. Bruno Retailleau paremtsentristide leerist märkis, et president on olukorrast täielikult ülekoormatud, samal ajal kui Jean-Luc Mélenchon süüdistas riigipead lootuses, et protestid vaibuvad vaid jõustruktuuride tegevuse tulemusena. Isegi endine peaminister Édouard Philippe teatas, et ootanuks konkreetseid otsuseid riikliku autoriteedi taastamiseks.

Macroni isoleeritud positsioon on osaliselt tingitud tema pikemaajalisest juhtimisstiilist, mida kritiseerijad on nimetanud «jupiterlikuks» ja arrogantsust peegeldavaks. Lisaks on valitsust nõrgestanud parlamendienamuse puudumine ja majanduslik olukord: Prantsusmaa riigivõlg on 119% SKP-st, mis on kõrgeim tase alates 1946. aastast, ning eelarvepuudujääk 5,1% on üks Euroopa Liidu suurimaid.

Rahutused levivad üle Euroopa

Vägivaldne protestilaine on laienenud ka väljapoole Prantsusmaad.

Ava rakenduses →