Platvormitöö seadus Eestis: kas kullerid ja taksojuhid saavad suurema kindlustunde?

Eesti peab aasta lõpuks üle võtma EL-i platvormitöö direktiivi, mis puudutab kullereid, taksojuhte ja teisi platvormi kaudu töötavaid inimesi. Valitsus plaanib direktiivi üle võtta miinimummahus. Küsimus on, kas see annab töötajatele piisava sotsiaalse kaitse.

Eesti on kohustatud aasta lõpuks üle võtma Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi, mille eesmärk on parandada digitaalsetel platvormidel töötavate inimeste — nagu kullerid ja taksojuhid — töötingimusi ja sotsiaalset kaitset. Eesti valitsus on otsustanud direktiivi rakendada minimaalselt, mis on tekitanud tulise debati tööandjate ja töötajate esindajate vahel.

Platvormitöö on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Selliste ettevõtete nagu Bolt ja Wolt kaudu töötab Eestis tuhandeid inimesi, kes sõidutavad kliente või toimetavad toitu. Suur osa neist töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, mistõttu jäävad nad ilma palgataseme garantiist, haigushüvitisest ja muudest töötajatele tavapärastest õigustest.

Ettevõtjad ja platvormid hoiatavad, et liiga ranged nõuded võivad kahjustada paindlikku töökeskkonda, mida paljud platvormitöötajad ise hindavad. Nende sõnul on vabakutseline töömudel paljudele meeldiv valik ning ülemäärane reguleerimine võib tõsta teenuste hindasid ja vähendada töövõimalusi.

Ametühingud ja sotsiaalkaitseeksperdid rõhutavad aga, et ilma selgete tagatisteta jäävad töötajad haiguse, vigastuse või töötuks jäämise korral kaitseta. Nad leiavad, et direktiivi miinimumiga ülevõtmine ei paranda oluliselt platvormitöötajate olukorda ning Eesti peaks rakendama ambitsioonikamaid lahendusi.

Arutelus põrkuvad kaks väärtust: ettevõtlusvabadus ja töötajate sotsiaalsed garantiid. Lõplik seaduseelnõu, mida Eesti valitsus välja töötab, peab leidma tasakaalu, mis rahuldaks nii platvormiettevõtete kui ka töötajate huve — ja vastaks EL-i direktiivi nõuetele.