Miks naised tippjuhtideks ei kandideeri? Ebamugav tõde

Rahvusvaheline juhtimisekspert arutleb, miks naised tippjuhtide kohtadele harvemini kandideerivad. Kiired muutused, geopoliitiline ebakindlus ja tehisintellekti areng on pannud organisatsioonid juhtimist ümber mõtestama. Samal ajal oodatakse juhtidelt nii tulemusi kui ka inimeste motiveerimise oskust.

Tänapäeva juhtimismaastik on viimaste aastatega läbinud põhjaliku muutuse. Geopoliitiline ebakindlus, tehisintellekti kiire areng ja kasvav surve tulemuste saavutamiseks on sundinud organisatsioone oma juhtimismudeleid põhjalikult ümber hindama.

Kui küsida, miks naised tippjuhtide ametikohtadele harvemini kandideerivad, tuleb esile ebamugav tõde: probleem ei peitu üksnes diskrimineerimises ega ühiskonnas valitsevates hoiakutes. Rahvusvaheliste juhtimisekspertide sõnul on oluline roll ka sellel, kuidas juhtimist ise defineeritakse ja millised ootused tippjuhi rollile seatakse.

Tänapäeva tippjuht peab suutma samaaegselt tagada ettevõtte finantstulemused, navigeerida keerulises geopoliitilises keskkonnas ning hoida meeskond motiveeritud ja tasakaalus. See kombinatsioon muudab rolli kõigile kandidaatidele keeruliseks, sõltumata soost. Küsimus on aga selles, kas naised hindavad selle koormuse hinda teisiti kui mehed.

Ekspertide hinnangul ei tähenda võrdõiguslikkuse edendamine pelgalt seda, et naisi tuleks aktiivsemalt juhtpositsioonidele julgustada. Sama tähtis on muuta juhtimiskultuuri ennast, luua keskkond, kus edukas juhtimine ei eelda piiramatut isiklikku ohverdamist. Alles siis muutub tippjuhi roll atraktiivseks laiemale kandidaatide ringile.