Loodus pole meie kasutamiseks lõputu ressurss

Tallinna Ülikooli projektõppeaine raames kirjutatud artikkel käsitleb inimeste suhet loodusega ja kriitiseerib looduse vaadlemist pelgalt majanduslike varadena. Tekst kutsub üles muutma oma käitumist ja nägemust looduse suhtes.

Liis Katriin Paal avab Tallinna Ülikooli ELU projektõppeaines kirjutatud arvamuses olulist küsimust inimkonna ja looduse vahelisest suhtest. Tema sõnul on tehdasliku maailmakäsituse olemus seisnud selles, et loodus nähakse kui lõputu ressursside allikas, mille eesmärk on rahuldada inimeste jagumatuid vajadusi.

Probleemiks peab Paal asjaolu, et loodusel puudub meie traditsioonilises maailmavaates enda väärtus. Loodus on redutseeritud üksnes oma kasutamisvõimaluste kaudu: saagised, mineraalid, maagid ja muud materiaalsed hüved. See käsitlusviis on jätkusuutmatu, sest looduse ressursid on otseselt piiratud ning selle eksploateerimine ohustab nii ökosüsteeme kui ka inimeste tulevikku.

Arvamuses rõhutatakse, et muutus peab algama meie mõttemallide ja väärtushinnangute ümberkorraldamisest. Loodus tuleks näha elusloodusena, millel on omaolemispõigus ja mille säilimine on oluline iseenesest, mitte vaid selle tõttu, et see pakub meile ressursse. Paal kutsub lugejaid üles mõtisklemaan, millised on meie vastutused selle kompleksse süsteemi ees, millest oleme osa.

Tekst on kirjutatud Tallinna Ülikooli projektõppeaine "Mis seob loodust ja lootust?" raames ja kuulub Trinokli jaoks loodud artiklisarja. See on osa laiemast pingutusest arendada kriitiliselt mõtlevat ühiskonda, mis mõistab loodussuhtete ümbervaatamise pakilisust.