Kodanikuühiskond on Eesti demokraatia tegelik alus

Vabaühenduste Liidu huvikaitsespetsialist Maarja-Liisa Kapaun hoiatab, et Eesti demokraatia ei saa toimida ilma elujõulise kodanikuühiskonnata. Tema sõnul on kodanikuühiskonna nõrgenemine riigi nõrgenemise otsene tagajärg, mitte kuluökonoomia.

Eesti riigi stabiilsus ja demokraatia jätkumine ei sõltu ainuüksi valitsusapparaadist või turumajandusliku arengu määrast. Vabaühenduste Liidu huvikaitsespetsialist Maarja-Liisa Kapaun rõhutab, et tegelikuks tugevaks vundamendiks, millel meie ühiskond seisab, peab olema aktiivne ja elujõuline kodanikuühiskond.

Kapauni sõnul tekib oht, et kodanikuühiskonda käsitletakse üksnes projektidena, mida on võimalik vajadusel "välja lülitada" kuluökonoomia eesmärgil. See lähenemisviis on tema arvates ohtlik, sest see vähendab kodanikualgatuse ja ühiskondlike organisatsioonide rolli riigi elus. Kui me teeme kodanikuühiskonnast projektimajanduse objekti, kaotame me selle päris sisu.

Spetsialist hoiatab, et kodanikuühiskonna finantsiline nõrgenemine ja funktsioonide piiritsemine ei ole pelgalt eelarveküsimused. Need otsused nõrgestavad Eesti riiki tervikuna, sest demokraatia vajab aktiivseid kodanikke ja vabaühendusi, et toimida korralikult. Investeering kodanikuühiskonda on investeering Eesti tulevikku, mitte kuluartikliks käsitatav kulu.

Maarja-Liisa Kapaun kutsub üles muutma suhtumist kodanikuühiskonna rahastamisesse ja toetamisesse. Tema sõnul peab riik mõistma, et tugevad vabatahtlike organisatsioonid ja ühiskondlikud liikumised on Eesti demokraatia ja stabiilsuse garanteerija.