Kas tehisintellekti loodud eesti keel võib petta telefonipettureid varjata?

Eesti elanikud langevad endiselt telefonipettuste ohvriks, kuid seni on eesti keel olnud omamoodi kaitsekiht võõrkeelsete petturite eest. Eksperdid hoiatavad, et tehisintellekti areng võib selle eelise kaotada. Saade 'Pealtnägija' testis, kas tehisintellekti genereeritud eestikeelne kõne suudab inimesi petta.

Eestis jätkub telefonipettuste probleem, hoolimata pidevast teavitustööst ja hoiatustest. Seni on eestikeelne elanikkond olnud suhteliselt kaitstud, kuna eesti keel on petturite jaoks keeruline ja haruldane takistus.

Televisioonisaade "Pealtnägija" viis läbi eksperimendi, et uurida, kas tehisintellekti abil genereeritud eestikeelne kõne suudab tõhusalt petta Eesti elanikke. Katse eesmärk oli selgitada, kui realistlikuks on muutunud AI-põhised hääled ja kas need suudavad jäljendada eestikeelset kõnet piisavalt veenvalt.

Eksperdid hoiatavad, et tehisintellekti tehnoloogia kiire areng kujutab endast üha tõsisemat ohtu. Kui varem pidi pettur ise eesti keelt oskama või kasutama tõlki, siis tänapäevased AI-tööriistad võimaldavad genereerida loomulikku kõnet peaaegu igas keeles, sh eesti keeles.

Spetsialistide sõnul on oluline, et elanikud jääksid valvsaks ja ei usaldaks pimesi telefonivestlusi, isegi kui kõneleja räägib eesti keeles. Kahtluse korral tuleks alati kõne katkestada ja helistada tagasi ametlikule numbrile, et kontrollida vestluse ehtsat päritolu.