Kaks kujutluspilti Eestist: kummas tahavad noored elada?

Keila Kooli õpilane Liisa Kaldas kirjutab kahest võimalikust tulevikupildist Eestis. Ühes on noored poliitikast eemale tõmbunud, teises on nad aru saanud, et Eesti tulevik sõltub nende endi otsustest.

Keila Kooli õpilane Liisa Kaldas esitab provokatiivse küsimuse: millist Eestit noored tegelikult tahavad? Tema sõnul seisab riik valiku ees, mis sõltub sellest, kas noored otsustavad olla passiivsed pealtvaatajad või aktiivsed kujundajad.

Esimeses kujutluspildis on Eesti, kus noored on loobunud. Nad ütlevad endale, et poliitika on keeruline, et nende hääl ei loe, ning usaldavad, et keegi teine teeb juba vajalikud otsused. Sotsiaalmeedias veedetud tunnid asendavad osalust ühiskonnaelus ning tulevik jääb juhuse hooleks.

Teises pildis on hoopis teistsugune Eesti. Seal on noored mõistnud, et miski ei toimu iseenesest, ei kaitse, ei haridus, ei majanduskeskkond. Kaldase sõnul ei ole Eesti tulevik ette antud, vaid valitav, ning just tänasel päeval tehtud või tegemata jäetud otsused määravad, milliseks see tulevik kujuneb.

See ei ole lihtsalt noorte probleem, see on põlvkondade vaheline vastutuse küsimus. Mil määral kaasatakse noori otsustusprotsessidesse ja kas nad ise tunnevad, et neil on midagi kaotada või võita, määrab paljuski Eesti ühiskonna elujõu järgnevatel aastakümnetel.

Liisa Kaldase arvamuslugu on osa sarjast «Homne Eesti», kus noored autorid jagavad oma nägemust riigi tulevikust. See üleskutse aktiivsusele on seda tähenduslikum ajal, mil Eestis on noorte poliitiline osalus püsivalt madal ning küsimused julgeolekust, majandusest ja identiteedist on teravamad kui kunagi varem.