Eesti kaitsefondi raske esimene aasta: sobivaid firmasid napib

Aasta tagasi investeerimist alustanud 100-miljonilise kaitsefondi esimene tegevusaasta on kujunenud aeglaseks ja kriitikaterohkeks. Rahastusotsused hakkavad lõpuks liikuma, kuid ootused on olnud suuremad. Fondijuhtide sõnul sobib investeerimiseks vaid kolm kaitsetööstusfirmat sajast.

Eesti 100-miljonilise kaitsefondi debüütaasta on toonud rohkem väljakutseid kui eduelamusi. Fond, mis alustas investeerimistegevust aasta tagasi, on silmitsi seisnud nii aeglase otsustusprotsessi kui ka avaliku kriitikaga, mistõttu on rahastamisotsused tehtud oodatust harvem.

Fondi esindajad tunnistavad, et sobivate investeerimissihtmärkide leidmine on osutunud keerulisemaks kui alguses arvati. Hinnangute kohaselt vastab investeerimiskriteeriumitele vaid kolm protsenti kaitsetööstusfirmadest — ehk sajast ettevõttest leiab fondi jaoks sobiva vaid kolm.

Vaatamata raskustele on 2025. aasta jooksul rahastusotsuste tempo hakanud aegamisi kasvama. Fond näib olevat ületanud esialgse käivitumisperioodi ning liikumas operatiivsema tegevuse suunas, mis annab lootust, et investeeringute maht lähikuudel suureneb.

Suurimaks probleemiks peetakse kaitsetööstusfirmade vähest valmisolekut institutsionaalseteks investeeringuteks — paljud ettevõtted pole piisavalt küpsed ega läbipaistvad, et vastata fondi nõuetele. Samuti on sektor ise alles arengujärgus, mis tähendab, et kvaliteetseid sihtmärke on turul lihtsalt vähe.